Tantsustuudio
17.09 Raamtrummi koolitus Chronis Taxidisega
17.september 18.00 – 19.30 on professionaalse trummari Chronis Taxidise( Kreeka) raamtrummi tehnika ja rütmide trummiõpituba. 1,5h ja hind 25 eur ( kellel trummi pole, saavad laenata Müstika darboukasid kohapealt) 
Kursus toimub Müstika Stuudios Tatari 64, 6.korrus. Chronis liitub meiega aga videosilla vahendusel.
Vajalik eelregistreerumine : info@mystika.ee
Chronis Taxidis (Kreeka) armastus araabia löökpillide vastu sai alguse noorest east, kui ta oli kõigest 16-aastane.
Nagu paljud inimesed, oli temagi tugevalt mõjutatud oma päritolust. Tema juured on Musta mere äärest, mille kohalikud traditsioonid aitasid tal tutvuda idamaiste rütmide ning Ida-Vahemere muusikaga.
Ümbritsetuna oma päritolu kirevast muusikaajaloost, hakkas Chronis omal käel araabia muusikat avastama ja õppima. Olles kolm aastat iseseisvalt õppinud, sai Chronis võimaluse õppida Egiptuse tehnikat ühega vähestest ning väga hinnatud araabia löökpillide õpetajaga, Khamis Khenkesh’iga. Pärast 20 aastat, ei ole Chronisest saanud kõigest Egiptuse tabla mängija, vaid ta valdab ka selliseid instrumente nagu Davul, Doff, Req, Sagat, Gonga ja Bongod.
Oma professionaalse löökpillimängija karjääri jooksul on Chronis teinud koostööd kuulsate tantsijatega idamaade kommuunis nii Kreekas kui ka välismaal. Ta on osalenud ka idamaistes teatrietendustes, suurtel festivalidel üle maailma ning kultuuri- ja meelelahutusüritustel.
Viimase paari aasta jooksul on Chronis tantsijaid ja muusikuid õpetanud ning neile kursuseid andnud üle kogu Kreeka ning mitmes välisriigis. Kursuseid on ta andnud näiteks Moskvas (Venemaa), Nice’is (Prantsusmaa), Tallinnas (Eesti) ja Ljubljanas (Sloveenia).
Chronis Taxidis on grupi Anatolian Rhythms (2009-2011) asutaja. Selle grupiga jagas ta oma kirge ja pühendumust Anatoolia kultuuri vastu koos teiste muusikute ning oma õpilastega.
Chronis on ka aktiivselt tegelenud plaatide tootmisega 2009. aastast alates.
Raamtrummid (ingl.k. frame drum) pärinevad Mesopotaamiast ja on ühed vanimad muusikariistad, mida võib kohata paljude rahvaste kultuurides. Vanimad leiud pärinevad umbes 2200 a. e.Kr. Sumerist, kui Uri aladel tehtud väljakaevamistel leiti keraamikat, millel on kujutatud raamtrummidele sarnanevaid instrumente. Kirjalike leitude põhjal arvatakse, et neid kasutasid tollased ülempreestrinnad liturgilistel üritustel. Tollased trummid olid aga tunduvalt suuremad, kui tänapäeval populaarseks saanud instrumendid. Keskaegsesse Euroopasse jõudsid trummid islami kultuuri kaudu. Traditsiooniliselt peetakse neid trumme rohkem naiste trummideks. Seevastu Araabiamaades mängivad neid peamiselt mehed.
Laia levikuala tõttu võib sarnastel raamtrummidel olla palju nimetusi. Näiteks Põhja Aafrikas tuntakse tambour, toph, timbrel, tar; Türgis bendir, Iirimaal bodhran, Brasiilias pandeiro, panderetta, pandero, tamborim, Egiptuses tõrva, mazhar, tamburiin jne. Erinevate kirjaviiside tõttu võib näiteks üldtuntud tamburiini puhul kohata nimetusi tamborens, tamberins, tambereen, tamboruin, tamburello jne.
Raamtrummide iseloomulikuks tunnuseks on see, et nende laius ehk läbimõõt on suurem kui sügavus. Trummi raam ehk korpus on sagedamini ringi kujuline, kuid võib olla ka ruut, kolmnurk, kuusnurk või muu hulknurkne.
Trummi kitsas korpus valmistatakse traditsiooniliselt tugevast puust, metallist või savist ning kaetakse nahaga, milleks kasutatakse sagedamini vasika-, kitse- või hirvenahka. Kasutatakse ka kala-, sisaliku-, mao- ja ka vaalanahku. Nahk venitatakse üle trummi ava ja kinnitatakse raami külge kas liimi ja tifidega jäigalt või võruga, mis võimaldab membraani pingutamist. Tänapäeva masstootmises kasutatakse trummide valmistamisel mitmesuguseid sünteetilisi- ja kiudmaterjale. Trummide suurus varieerub erinevates kultuurides, kuid keskmine läbimõõt on umbes 15 – 50 cm. Üks väiksemad on näiteks Lõuna-India kanjira, mille läbimõõt võib olla vaid 10 cm ja suurematest Brasiilia pandeiro, mille läbimõõt võib küündida kuni 76 cm.